IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid PATRICK SEPP

  Kõrgkoolidiplomi, kutsekooli ning erialaste kutsetunnistuste (nagu Microsofti või Cisco sertifikaadid) rollid IT-tööturul. Alljärgnevalt analüüsime nende haridusvõimaluste eeliseid ja puudusi ning nende sobivust erinevates olukordades. kõrgkoolidiplom (bakalaurus või magistrikraad infotehnoloogias) Eelised: Suurem võimalus ise valida lisa kursused mida soovid lisaks või rohkem õppida. Mahukam teadmistepagas, mis hõlmab erinevaid IT valdkondi ( tarkvaraarendus, süsteemianalüüs, andmebaasid, arvutivõrgud jne). Suurenenud tööturu konkurentsivõime ja võimalus töötada erinevates valdkondades. Akadeemiline karjäär, võimalus soetada järgmine kraad kui tulevikus tekib vajadus või tuju.   Puudused: Aeganõudev (3+ aastat) ja kallim kui teised haridusvõimalused. (siin on arvestatud inimestega kes osalise koormusega õpivad/töötavad) Väga suur koormus ja närve sööv. (siin on arvestatud inimestega kes osalise koormusega õpivad/töötavad)   kutsekoolidiplom (rakenduskutsekooli

  WIPO intellektuaalomandimudeli komponent, mis toimib kõige paremini: Ärisaladus on intellektuaalomandi vorm, mis hõlmab konfidentsiaalset teavet, mis annab ettevõttele konkurentsieelise ja mida hoitakse saladuses. Sellel on mitmeid eeliseid ja põhjuseid, miks see hästi toimib: Piiramatu aeg: Erinevalt patentidest, autoriõigustest ja kaubamärkidest ei ole ärisaladustel kehtivuse tähtaega. Niikaua kui ettevõte suudab hoida teabe saladuses, saab seda kasutada konkurentsieelise saavutamiseks. Vähem kulukas: Ärisaladuste registreerimiseks ja kaitsmiseks pole vaja maksta tasusid ega esitada taotlusi. Kiirem kaitse: Ärisaladuste kaitse algab kohe, kui teave on saladuses. Patentide puhul võib aga protsess kesta aastaid ja ei pruugi lõppeda edukalt. Vältida avalikustamist: Ärisaladuste kaitse põhineb teabe saladuses hoidmisel. Patendid ja muud intellektuaalomandi vormid eeldavad tihti teabe avalikustamist, mis võib anda konkurentidele teavet ja ideid. WIPO intellektuaalomandimudeli ko

  Tugevused: Eesti infoühiskonna arengukava 2030 toetab valitsuse digipöörde algatust ja suurendab e-teenuste kättesaadavust ning parandab seeläbi kodanike elukvaliteeti. Eesti on juba tuntud oma digitaalsete lahenduste poolest, mis annab meile konkurentsieelise võrreldes teiste riikidega. Infoühiskonna arengukava 2030 rõhutab digioskuste ja -hariduse tähtsust, mis võimaldab tagada tööjõu konkurentsivõime ja edukuse. Nõrkused: Eesti elanike digitaalsete oskuste ja hariduse tase ei pruugi olla piisavalt kõrge, et toetada infoühiskonna arengukava 2030 eesmärke. Võib tekkida vastupanu või hirm e-teenuste kasutamise vastu, eriti kui kodanikud tunnevad, et nende privaatsus on ohus. Infrastruktuuri ja tehnoloogia vananemine võib takistada infoühiskonna arengukava 2030 eesmärkide saavutamist. Võimalused: Infoühiskonna arengukava 2030 loob võimalusi uuenduste ja tehnoloogiate rakendamiseks, et suurendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet. E-teenuste kättesaadavuse parandam